Ahvirõuged on viiruslik zoonootiline haigus. Sümptomid inimestel on sarnased varasemate rõugepatsientide sümptomitega. Pärast rõugete väljajuurimist maailmast 1980. aastal on aga rõuged kadunud ning mõnel pool Aafrikas levib ahvirõuge siiani.
Ahvirõuged esineb Kesk- ja Lääne-Aafrika vihmametsades ahvidel. See võib nakatada ka teisi loomi ja mõnikord ka inimesi. Kliiniline ilming sarnanes rõugetele, kuid haigus oli kerge. Seda haigust põhjustab ahvirõugete viirus. See kuulub viiruste rühma, sealhulgas rõugete viirus, rõugevaktsiinis kasutatav viirus ja lehmarõugeviirus, kuid seda tuleb eristada rõugetest ja tuulerõugetest. See viirus võib kanduda loomadelt inimestele otsese lähikontakti kaudu, samuti võib see levida inimeselt inimesele. Peamised nakkusteed hõlmavad verd ja kehavedelikke. Ahvirõuged on aga palju vähem nakkav kui rõugeviirus.
2022. aasta ahvirõugete epideemia tuvastati Ühendkuningriigis esmakordselt kohaliku aja järgi 7. mail 2022. 20. mail kohaliku aja järgi, kui Euroopas registreeriti enam kui 100 kinnitatud ja kahtlustatavat ahvirõugete juhtumit, kinnitas Maailma Terviseorganisatsioon, et korraldab ahvirõugete teemalise erakorralise koosoleku.
29. mail 2022 kohaliku aja järgi, kes andis välja haiguseteabe ringkirja ja hindas ahvirõugete ülemaailmset rahvatervise ohtu keskmiseks.
Ameerika Ühendriikide CDC ametlik veebisait viitas sellele, et tavalised majapidamises kasutatavad desinfektsioonivahendid võivad tappa ahvirõugete viiruse. Vältige kokkupuudet loomadega, kes võivad viirust kanda. Peale selle peske pärast nakatunud inimeste või loomadega kokkupuudet käsi seebiveega või kasutage alkoholipõhist kätepuhastusvahendit. Samuti on patsientide hooldamisel soovitatav kanda kaitsevahendeid. Vältige metsloomade või ulukite söömist või käitlemist. Soovitatav on mitte reisida piirkondadesse, kus esineb ahvirõugeviirusega nakatumine.
Travi
Spetsiifilist ravi ei ole. Ravi põhimõte on patsientide isoleerimine ning nahakahjustuste ja sekundaarsete infektsioonide ennetamine.
Prognoos
Üldpatsiendid paranesid 2–4 nädalaga.
Ennetamine
1. vältida ahvirõugete levikut loomakaubanduse kaudu
Aafrika väikeimetajate ja ahvide liikumise piiramine või keelamine võib tõhusalt aeglustada viiruse levikut väljaspool Aafrikat. Vangistuses peetavaid loomi ei tohi rõugete vastu vaktsineerida. Nakatunud loomad tuleb teistest loomadest isoleerida ja kohe karantiini panna. Loomad, kes võivad olla kokku puutunud nakatunud loomadega, tuleb panna 30 päeva karantiini ja jälgida ahvirõugete sümptomeid.
2. vähendada inimeste nakatumise ohtu
Ahvirõugete ilmnemisel on ahviviirusega nakatumise kõige olulisem riskitegur tihe kontakt teiste patsientidega. Spetsiifilise ravi ja vaktsiini puudumisel on ainus viis inimeste nakatumise vähendamiseks tõsta teadlikkust riskiteguritest ning viia läbi reklaam ja koolitus, et teavitada inimesi meetmetest, mida võib vaja minna viirusega kokkupuutumise vähendamiseks.
Postitusaeg: juuni-08-2022